Mängimine on meelelahutus kuni hetkeni, mil see hakkab elu juhtima. Siin on selgitatud, mis sõltuvus on, millised on märgid ja kust saab abi.
Mis on hasartmängusõltuvus
Hasartmängusõltuvus on olukord, kus mängimine ei ole enam valik, vaid vajadus. Inimene mängib rohkem aega ja raha, kui plaanis, ja ei suuda lõpetada, kuigi see tekitab probleeme tööl, peres või rahaasjades. See ei ole nõrkus ega iseloomuviga. Ajus tekib seos ootuse ja tasu vahel ning kiired ringid, heli ja kordistajad võimendavad seda.
Miks mõni mäng on ohtlikum
Mida kiirem on ring ja mida tihedamini saab panuseid teha, seda kiiremini kasvab kulu. Seetõttu on kiirmängud, näiteks crash või plinko, ja live-mängud kõrgema riskiga kui aeglasem slot. Sama kehtib mugavate maksete kohta: kui raha liigub ühe puudutusega, on piir raskem tunda.
Märgid
- Mõtled mängimisele ka siis, kui ei mängi.
- Üritad kaotusi tagasi võita suurema panusega.
- Laenad või jätad arveid maksmata, et mängida.
- Valetad mängimise kohta.
- Mängid, et põgeneda halvast tujust.
- Ei suuda lõpetada, kuigi tahaksid.
Kust abi saab
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus pakub hasartmängu probleemiga inimestele ja nende lähedastele tasuta abi. Telefon 15410, veebileht 15410.ee. Pöördumiseks ei pea olema kindel, et tegu on sõltuvusega: nõustaja aitab olukorda hinnata.
Mängupiirang EMTA kaudu
Eestis saab isik ise seada mängupiirangu hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja (HAMPI) vahemikus kuus kuni 36 kuud. EMTA andmetel oli 2024. aasta lõpus nimekirjas 18 780 inimest. Piirangu saab seada e-MTAs, teenindusbüroos või korraldaja juures ning see hakkab kehtima hiljemalt järgmisel päeval. Loe: kasiino keeld.
Mida teha täna
- Pane mängimine pausile ja ära tee uusi sissemakseid.
- Helista numbril 15410 või kirjuta nõustajale.
- Seadista piirang või lülita hasartmängutehingud pangas välja.
- Räägi usaldatud inimesega.
Mängijad peavad olema 21+. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.
